Aperitivol

Pühapäeva õhtul läks minu pererahvas- Vito ja Claudia välja nö. aperitivole. Kutsusid mind ka ühinema. Ei osanud esialgu selle kutse peale eriti reageerida, kuid hiljem otsustasin, et lähen tõesti!

Mis oli aga kurb selle mineku osas- mul jäi fotoaparaat koju! Milline kahju! Terve õhtune linn oli paksult rahvast täis! Kohe saab aru, kes on kohalikud ja kes mitte. Kohalikud on kenasti viimase moe järgi riides- naistel soengud, huulepulgad, pärlid, peened käekotid, suureklaasilised päikeseprillid, soliidsed kingad. Mehed ülikondades, juuksed õlitatud, vihmavarjud käevangus, lõhnastatud, lipsustatud. Ja siis hulk seljakottidega, lühikestes pükstes ja T-särkides sandaalidega turiste, fotoaparaadid kõhul ja linnakaardid käes. Tooni andsid ka veidi tumedamad poisid, suure tõenäosusega immigrandid, kes müüsid kõiksugu gucci- mucci asju ja endli keppe! Täielik rahvaste paabel!

Keda ma siis sellel õhtul kohtasin? Pascoli väljakul nägin Savariot- see oli see mees, kes tegutses turul ja jagas neid kohaliku raha tšekke. Sel nädalavahetusel oli äärelinna turg kolinud Sassi kesklinna, Pascoli väljakult piki Via di Ridola tänavat oli teeäär palistatud kohalike talumeestega, kes pakkusid oma toodangut.

Siis nägin Danilo´t, kes oli Eliana vend ning kes rentis mulle eelmisel korral oma korterit. Temaga esimene kohtumine oli paras kohkumine, nagu mäletate, hüppas ta mu tuppa läbi magamistoaakna :) Sellel oli tegelikult väga praktiline põhjus. Tema korter oli minu oma kõrval, kuid tema uks oli avanes teisele tänavale ja selleks, et minu ukse taha jõuda, oleks pidanud ta 10 minuti pikkuse matka ette võtma. Kui eelmisel korral oli tal üks koer, siis täna oli keti otsas juba kaks tükki.

Siis nägin Paolot (panoraampildil paremalt kolmas). Ta istus koos Vito ja Claudiaga ühes seltskonnas- just seal, kuhu pidingi jõudma. Paolo oli pangaametnik minu eelmise aasta inglise keele tundidest, kellele meeldis purjetada. Pigem oli ta prantslase, kui itaallase välimusega noor mehepoeg. Selline tasane sell, kuid seda huvitavam.

Seltskond oli kogunenud AREA 8 nimelisse kohvikusse, mis päeval oli reisibüroo. Nad tähistasid ühe saksa tüdruku lahkumist Materast. Tüdrukule oli isa järgi tulnud. Kuna ma sattusin istuma selle saksa mehe kõrvale, siis oli meil hea omavahel vestelda. Ta ütles naljatades, et ta tuli, et tütrekese kohvreid tassida ja aidata tal pakkida :) Tüdruk oli ERASMUSE kaudu 4 kuud olnud vahetusüliõpilane ja ta tundis kahjutunnet, et just nüüd, kui ka Materas suvi hakkas end ilmutama, peab ta ära sõitma.

Lisaks sain tuttavaks oma teisele käele istuma sattunud Mauroga, kes töötas köögimööblifirmas.Ta oli minu esimene Materas kohatud itaallane, kes oli käinud Eestis- Tallinnas ja seetõttu tundis ta väga huvi Eesti elu- olu vastu. Ta teadis ka, et Skype on Eestist tuule tiibadesse saanud. Nice!

Kell lõi lähedalasuva kirikutornis 12 ja ma asutasin end kodupoole. Teised jäid veel istuma ning saatsid mind teele sõnadega, et ma teepeal ära ei eksiks.

Ei eksi, naljaninad!

Kauksi Puhkemaja

Laupäev oli väga töine. Teen parasjagu Kauksi Puhkemajale uut kodulehekülge. Vana on siin: www.kauksipuhkemaja.ee ja uus, mille kallal ma töötan, on siin: www.kauksipuhkemaja.ee/uus/.

Täna, 21.06, on ta veel päris poolik, järg pole veel fotodeni jõudnud loodan need peagi saada Piretilt, kes on peale selle, et puhkemaja tegus perenaine, ka väga tore inimene, seega tunduvad hetkel lehed tühjad ja mõni leht on veel tekstistki tühi. Asi ju pooleli :)

Aga hoolimata sellest, kui kaugel on mu tööd ja tegemised selle kodulehega, on Kauksi Puhkemaja väga armas kohakene, kuhu on puhkus planeerida! Soovitan soojalt nende suitsusauna, võtke ka kohalike ürtidega kehahoolitsus. Jalgrattad on selleks, et Kauksisse randa sõita ning grillpaviljon selleks, et õhtul tuld ja head- paremat küpsetada! Romantika! :)

Pühapäev oli aga täis magamist. Esilagu hommikul kella 11:30-ni, siis vahepeal peale lõunat veel 3 tundi. Üldse ma magan siin väga palju. Ju siis on seda und vaja. Oleme Elianaga kokku leppinud, et meie ühised toimetamised algavad alates 16:00-st, seega on hommikud kõik minu!

Nokitsemised

Tahan eestimaalastele lohutuseks öelda, et ka siin sajab vihma. Ja mitte vähe, kohe ikka täiega, nii et vastasmaja ei olnud näha. Ühel sellisel vihmasel päeval kirjutasin kodustele kaarte. Kohe esimesel siinoleku päeval varusin mõned kaardid ja margid, nii et nüüd olid kui klaverid põõsast võtta.

Meie aga oleme siin Elianaga oma kohtumised ajatanud vihmavaba aja järgi ning niisama tema B&B juures toimetanud- ükspäev tegime tema kappi riiuli ja teine päev, siis kui tema lilli õue ümber istutas, siis mina õmblesin talle lõhnakotte kappidesse. Täitsin kotid lavendliga, sidusin ilusa lipsu peale ja seejärel asetasime õrna käega erinevatesse tubadesse sahtlitesse ja riiulitele pesule head lõhna ligi tegema :)

Mul hakkas juba mõte käima, milliseid ma ise võiks Eestis teha ja mida sinna sisse panna. Ma heegeldaksin sellised minipadjad ja paneks sisse vaarivavarsi ja - lehti :) Kuidas tundub? Kas need lõhnavad talveläbi? Ma ei tea ju :)

Pildil lisaks vihmase ilma teod ja kohalikud kassid!

Tagasi Materas!

Nonii! Täiesti ilma erilise ettehoiatuseta olen ma tagasi Materas! Jah, see elukoha otsimine ja lennupiletite broneerimine käis väga kähku! Kasutasin majutuse otsimisel veebikeskkonda www.airbnb.com ning olin õnnelik, et sain suhteliselt soodsalt majutuse. Alles hiljem sain aru, et see keskkond pakub nö. kodumajutust, kus vähemal või rohkemal määral omanik sees elab! Aga siin ma nüüd olen, juba 3 päeva! Ja täiesti elus ja saan hakkama!

Esimese päeva ma magasin maha. Eelmine nädalalõpp läks väga kiireks ja teisalt lõppesid ka paar suuremahulist projekti, mis mind selgelt võhmale võtsid: Jõhvi 5. Rat Race sai joone alla ning samuti algas 11. juunil Ida- Viru turismiklastri ristturunduskampaania, mida ma projektijuhtisin ja mille sooduskupongid ma kujundasin. Ise olen väga uhke. Aga sellest ei tahtnud ma rääkida.

Lend algas Tallinnast kell 06:20, kulges läbi Amsterdami ja viis mind Rooma! Kõik teed viivad Rooma, eksole :) Sealt bussiga rongijaama ja peagi istusingi 4 tundi rongis, mis mind Barisse viis. Ja ikka ei olnud ma veel kohal. Rong hilines jaama ja keeras seega tuksi mu lootuse jõuda 19:15- le bussile, mis oleks mu edasi Materasse viinud. Tuli istuda oma kohvri otsas ligi 3 tundi, kuid punkt kell 21:15 istusin bussi. Kusjuures, mul ei tulnud pähegi bussipiletit kusagilt osta, lootsin, et ju bussist saab. Bussijuht rääkis ainult itaalia keelt ja kui ta mõistis, et ma soovin ta käest piletit osta, siis viipas ta tüdinult, et mine istu ometigi maha. Ja nii ma sõitsingi jänest Maretasse :)

Poolteist tundi hiljem, ehk 22:45 olin kohal. Kuna mu pesa asus nüüd hoopis teises kohas, eemal Eliana korterist, siis tuli mulle seekord vastu korteriomanik Vito. Vito on 38 aastane pankur, kes töötab Montescaliosos (seda linna me eelmisel korral Eilanaga külastasime, see oli see kõrge mäe otsas linnake). Ta on terved päevad tööl, lisaks hulk hobisid, nii et mina olen teda näinud vaid üürikeseks ajaks õhtul hilja. Seega, terve korter on päevläbi minu käsutuses. Nädalavahetuseti pidi kolima ka tema girlfriend sisse, kes on hästi armas- armas, nägin teda saabudes.

Jah, esimese päeva magasin maha. Hommikul järjest kella 12- ni. Issand, ma ei mäletagi, kas see oli nüüd eesti või itaalia aja järgi.... Vahet pole, sest sõin natuke ja siis magasin jälle! Ärkasin üles ja rohkem polnud midagi süüa, sest kaasavõetud viimase banaani ja 1,5 amstükki olin ennemalt ära söönud. Pidin vägisi riidesse ajama ja poodi otsima minema. Kuna, jah, olin nüüd linnajaos, siis pidin hakkama enda jaoks uuesti ümbruskonda avastama.

Sain peatselt aru, et asun selle Local Marketi kõrval, kus Savario, see kes oli see kohaliku raha vend, oma äri peab! Nice :) Leidsin ka värkse puu- ja juurviljapoe ning isegi majapidamistarvete kaupluse, kuigi seda ei lähe mul seekord enam vaja, sest Vitol on elamises kõik vajalik olemas.

Teisel päeval magasin jälle lõunani ja siis hakkasin valmistuma Elianaga kohtumiseks. Soovisin teha natuke näksimist ja kostitada vahuveiniga, olin eelnevalt talle lubanud, et kui Itaaliasse tulen, et siis tähistame mu sünnipäeva. Ja tähistasimegi!

Taaskohtumist, sünnipäeva, põnevat siinviibimist ning armastuse ja tugeva tervise heaks ka võtsime. Kõige selle kõrvale sõime tühjaks salatitaldrikud ja maasikakausi! Seejärel otsustasime minna minu naabruses asuvale turule. Tuli välja, et mitte ainult Savario suur klassikaline turg ei asu minu korteri läheduses, vaid ka Eliana mehe igateisipäevane turg, kust saab ainult ehedat kraami ja väga ökona.

Mina ostsin turult mureleid ja värskeid mandleid- need viimased lõhnavad nagu Amaretto liköör on väga pehmed, nagu oleks tõesti eile puu otsast korjatud.

Lõpetuseks võin öelda, et magasin öösel taaskord sügavalt!