Tagasi Materas!

Nonii! Täiesti ilma erilise ettehoiatuseta olen ma tagasi Materas! Jah, see elukoha otsimine ja lennupiletite broneerimine käis väga kähku! Kasutasin majutuse otsimisel veebikeskkonda www.airbnb.com ning olin õnnelik, et sain suhteliselt soodsalt majutuse. Alles hiljem sain aru, et see keskkond pakub nö. kodumajutust, kus vähemal või rohkemal määral omanik sees elab! Aga siin ma nüüd olen, juba 3 päeva! Ja täiesti elus ja saan hakkama!

Esimese päeva ma magasin maha. Eelmine nädalalõpp läks väga kiireks ja teisalt lõppesid ka paar suuremahulist projekti, mis mind selgelt võhmale võtsid: Jõhvi 5. Rat Race sai joone alla ning samuti algas 11. juunil Ida- Viru turismiklastri ristturunduskampaania, mida ma projektijuhtisin ja mille sooduskupongid ma kujundasin. Ise olen väga uhke. Aga sellest ei tahtnud ma rääkida.

Lend algas Tallinnast kell 06:20, kulges läbi Amsterdami ja viis mind Rooma! Kõik teed viivad Rooma, eksole :) Sealt bussiga rongijaama ja peagi istusingi 4 tundi rongis, mis mind Barisse viis. Ja ikka ei olnud ma veel kohal. Rong hilines jaama ja keeras seega tuksi mu lootuse jõuda 19:15- le bussile, mis oleks mu edasi Materasse viinud. Tuli istuda oma kohvri otsas ligi 3 tundi, kuid punkt kell 21:15 istusin bussi. Kusjuures, mul ei tulnud pähegi bussipiletit kusagilt osta, lootsin, et ju bussist saab. Bussijuht rääkis ainult itaalia keelt ja kui ta mõistis, et ma soovin ta käest piletit osta, siis viipas ta tüdinult, et mine istu ometigi maha. Ja nii ma sõitsingi jänest Maretasse :)

Poolteist tundi hiljem, ehk 22:45 olin kohal. Kuna mu pesa asus nüüd hoopis teises kohas, eemal Eliana korterist, siis tuli mulle seekord vastu korteriomanik Vito. Vito on 38 aastane pankur, kes töötab Montescaliosos (seda linna me eelmisel korral Eilanaga külastasime, see oli see kõrge mäe otsas linnake). Ta on terved päevad tööl, lisaks hulk hobisid, nii et mina olen teda näinud vaid üürikeseks ajaks õhtul hilja. Seega, terve korter on päevläbi minu käsutuses. Nädalavahetuseti pidi kolima ka tema girlfriend sisse, kes on hästi armas- armas, nägin teda saabudes.

Jah, esimese päeva magasin maha. Hommikul järjest kella 12- ni. Issand, ma ei mäletagi, kas see oli nüüd eesti või itaalia aja järgi.... Vahet pole, sest sõin natuke ja siis magasin jälle! Ärkasin üles ja rohkem polnud midagi süüa, sest kaasavõetud viimase banaani ja 1,5 amstükki olin ennemalt ära söönud. Pidin vägisi riidesse ajama ja poodi otsima minema. Kuna, jah, olin nüüd linnajaos, siis pidin hakkama enda jaoks uuesti ümbruskonda avastama.

Sain peatselt aru, et asun selle Local Marketi kõrval, kus Savario, see kes oli see kohaliku raha vend, oma äri peab! Nice :) Leidsin ka värkse puu- ja juurviljapoe ning isegi majapidamistarvete kaupluse, kuigi seda ei lähe mul seekord enam vaja, sest Vitol on elamises kõik vajalik olemas.

Teisel päeval magasin jälle lõunani ja siis hakkasin valmistuma Elianaga kohtumiseks. Soovisin teha natuke näksimist ja kostitada vahuveiniga, olin eelnevalt talle lubanud, et kui Itaaliasse tulen, et siis tähistame mu sünnipäeva. Ja tähistasimegi!

Taaskohtumist, sünnipäeva, põnevat siinviibimist ning armastuse ja tugeva tervise heaks ka võtsime. Kõige selle kõrvale sõime tühjaks salatitaldrikud ja maasikakausi! Seejärel otsustasime minna minu naabruses asuvale turule. Tuli välja, et mitte ainult Savario suur klassikaline turg ei asu minu korteri läheduses, vaid ka Eliana mehe igateisipäevane turg, kust saab ainult ehedat kraami ja väga ökona.

Mina ostsin turult mureleid ja värskeid mandleid- need viimased lõhnavad nagu Amaretto liköör on väga pehmed, nagu oleks tõesti eile puu otsast korjatud.

Lõpetuseks võin öelda, et magasin öösel taaskord sügavalt!