Aperitivol

Pühapäeva õhtul läks minu pererahvas- Vito ja Claudia välja nö. aperitivole. Kutsusid mind ka ühinema. Ei osanud esialgu selle kutse peale eriti reageerida, kuid hiljem otsustasin, et lähen tõesti!

Mis oli aga kurb selle mineku osas- mul jäi fotoaparaat koju! Milline kahju! Terve õhtune linn oli paksult rahvast täis! Kohe saab aru, kes on kohalikud ja kes mitte. Kohalikud on kenasti viimase moe järgi riides- naistel soengud, huulepulgad, pärlid, peened käekotid, suureklaasilised päikeseprillid, soliidsed kingad. Mehed ülikondades, juuksed õlitatud, vihmavarjud käevangus, lõhnastatud, lipsustatud. Ja siis hulk seljakottidega, lühikestes pükstes ja T-särkides sandaalidega turiste, fotoaparaadid kõhul ja linnakaardid käes. Tooni andsid ka veidi tumedamad poisid, suure tõenäosusega immigrandid, kes müüsid kõiksugu gucci- mucci asju ja endli keppe! Täielik rahvaste paabel!

Keda ma siis sellel õhtul kohtasin? Pascoli väljakul nägin Savariot- see oli see mees, kes tegutses turul ja jagas neid kohaliku raha tšekke. Sel nädalavahetusel oli äärelinna turg kolinud Sassi kesklinna, Pascoli väljakult piki Via di Ridola tänavat oli teeäär palistatud kohalike talumeestega, kes pakkusid oma toodangut.

Siis nägin Danilo´t, kes oli Eliana vend ning kes rentis mulle eelmisel korral oma korterit. Temaga esimene kohtumine oli paras kohkumine, nagu mäletate, hüppas ta mu tuppa läbi magamistoaakna :) Sellel oli tegelikult väga praktiline põhjus. Tema korter oli minu oma kõrval, kuid tema uks oli avanes teisele tänavale ja selleks, et minu ukse taha jõuda, oleks pidanud ta 10 minuti pikkuse matka ette võtma. Kui eelmisel korral oli tal üks koer, siis täna oli keti otsas juba kaks tükki.

Siis nägin Paolot (panoraampildil paremalt kolmas). Ta istus koos Vito ja Claudiaga ühes seltskonnas- just seal, kuhu pidingi jõudma. Paolo oli pangaametnik minu eelmise aasta inglise keele tundidest, kellele meeldis purjetada. Pigem oli ta prantslase, kui itaallase välimusega noor mehepoeg. Selline tasane sell, kuid seda huvitavam.

Seltskond oli kogunenud AREA 8 nimelisse kohvikusse, mis päeval oli reisibüroo. Nad tähistasid ühe saksa tüdruku lahkumist Materast. Tüdrukule oli isa järgi tulnud. Kuna ma sattusin istuma selle saksa mehe kõrvale, siis oli meil hea omavahel vestelda. Ta ütles naljatades, et ta tuli, et tütrekese kohvreid tassida ja aidata tal pakkida :) Tüdruk oli ERASMUSE kaudu 4 kuud olnud vahetusüliõpilane ja ta tundis kahjutunnet, et just nüüd, kui ka Materas suvi hakkas end ilmutama, peab ta ära sõitma.

Lisaks sain tuttavaks oma teisele käele istuma sattunud Mauroga, kes töötas köögimööblifirmas.Ta oli minu esimene Materas kohatud itaallane, kes oli käinud Eestis- Tallinnas ja seetõttu tundis ta väga huvi Eesti elu- olu vastu. Ta teadis ka, et Skype on Eestist tuule tiibadesse saanud. Nice!

Kell lõi lähedalasuva kirikutornis 12 ja ma asutasin end kodupoole. Teised jäid veel istuma ning saatsid mind teele sõnadega, et ma teepeal ära ei eksiks.

Ei eksi, naljaninad!

Kauksi Puhkemaja

Laupäev oli väga töine. Teen parasjagu Kauksi Puhkemajale uut kodulehekülge. Vana on siin: www.kauksipuhkemaja.ee ja uus, mille kallal ma töötan, on siin: www.kauksipuhkemaja.ee/uus/.

Täna, 21.06, on ta veel päris poolik, järg pole veel fotodeni jõudnud loodan need peagi saada Piretilt, kes on peale selle, et puhkemaja tegus perenaine, ka väga tore inimene, seega tunduvad hetkel lehed tühjad ja mõni leht on veel tekstistki tühi. Asi ju pooleli :)

Aga hoolimata sellest, kui kaugel on mu tööd ja tegemised selle kodulehega, on Kauksi Puhkemaja väga armas kohakene, kuhu on puhkus planeerida! Soovitan soojalt nende suitsusauna, võtke ka kohalike ürtidega kehahoolitsus. Jalgrattad on selleks, et Kauksisse randa sõita ning grillpaviljon selleks, et õhtul tuld ja head- paremat küpsetada! Romantika! :)

Pühapäev oli aga täis magamist. Esilagu hommikul kella 11:30-ni, siis vahepeal peale lõunat veel 3 tundi. Üldse ma magan siin väga palju. Ju siis on seda und vaja. Oleme Elianaga kokku leppinud, et meie ühised toimetamised algavad alates 16:00-st, seega on hommikud kõik minu!

Nokitsemised

Tahan eestimaalastele lohutuseks öelda, et ka siin sajab vihma. Ja mitte vähe, kohe ikka täiega, nii et vastasmaja ei olnud näha. Ühel sellisel vihmasel päeval kirjutasin kodustele kaarte. Kohe esimesel siinoleku päeval varusin mõned kaardid ja margid, nii et nüüd olid kui klaverid põõsast võtta.

Meie aga oleme siin Elianaga oma kohtumised ajatanud vihmavaba aja järgi ning niisama tema B&B juures toimetanud- ükspäev tegime tema kappi riiuli ja teine päev, siis kui tema lilli õue ümber istutas, siis mina õmblesin talle lõhnakotte kappidesse. Täitsin kotid lavendliga, sidusin ilusa lipsu peale ja seejärel asetasime õrna käega erinevatesse tubadesse sahtlitesse ja riiulitele pesule head lõhna ligi tegema :)

Mul hakkas juba mõte käima, milliseid ma ise võiks Eestis teha ja mida sinna sisse panna. Ma heegeldaksin sellised minipadjad ja paneks sisse vaarivavarsi ja - lehti :) Kuidas tundub? Kas need lõhnavad talveläbi? Ma ei tea ju :)

Pildil lisaks vihmase ilma teod ja kohalikud kassid!

Tagasi Materas!

Nonii! Täiesti ilma erilise ettehoiatuseta olen ma tagasi Materas! Jah, see elukoha otsimine ja lennupiletite broneerimine käis väga kähku! Kasutasin majutuse otsimisel veebikeskkonda www.airbnb.com ning olin õnnelik, et sain suhteliselt soodsalt majutuse. Alles hiljem sain aru, et see keskkond pakub nö. kodumajutust, kus vähemal või rohkemal määral omanik sees elab! Aga siin ma nüüd olen, juba 3 päeva! Ja täiesti elus ja saan hakkama!

Esimese päeva ma magasin maha. Eelmine nädalalõpp läks väga kiireks ja teisalt lõppesid ka paar suuremahulist projekti, mis mind selgelt võhmale võtsid: Jõhvi 5. Rat Race sai joone alla ning samuti algas 11. juunil Ida- Viru turismiklastri ristturunduskampaania, mida ma projektijuhtisin ja mille sooduskupongid ma kujundasin. Ise olen väga uhke. Aga sellest ei tahtnud ma rääkida.

Lend algas Tallinnast kell 06:20, kulges läbi Amsterdami ja viis mind Rooma! Kõik teed viivad Rooma, eksole :) Sealt bussiga rongijaama ja peagi istusingi 4 tundi rongis, mis mind Barisse viis. Ja ikka ei olnud ma veel kohal. Rong hilines jaama ja keeras seega tuksi mu lootuse jõuda 19:15- le bussile, mis oleks mu edasi Materasse viinud. Tuli istuda oma kohvri otsas ligi 3 tundi, kuid punkt kell 21:15 istusin bussi. Kusjuures, mul ei tulnud pähegi bussipiletit kusagilt osta, lootsin, et ju bussist saab. Bussijuht rääkis ainult itaalia keelt ja kui ta mõistis, et ma soovin ta käest piletit osta, siis viipas ta tüdinult, et mine istu ometigi maha. Ja nii ma sõitsingi jänest Maretasse :)

Poolteist tundi hiljem, ehk 22:45 olin kohal. Kuna mu pesa asus nüüd hoopis teises kohas, eemal Eliana korterist, siis tuli mulle seekord vastu korteriomanik Vito. Vito on 38 aastane pankur, kes töötab Montescaliosos (seda linna me eelmisel korral Eilanaga külastasime, see oli see kõrge mäe otsas linnake). Ta on terved päevad tööl, lisaks hulk hobisid, nii et mina olen teda näinud vaid üürikeseks ajaks õhtul hilja. Seega, terve korter on päevläbi minu käsutuses. Nädalavahetuseti pidi kolima ka tema girlfriend sisse, kes on hästi armas- armas, nägin teda saabudes.

Jah, esimese päeva magasin maha. Hommikul järjest kella 12- ni. Issand, ma ei mäletagi, kas see oli nüüd eesti või itaalia aja järgi.... Vahet pole, sest sõin natuke ja siis magasin jälle! Ärkasin üles ja rohkem polnud midagi süüa, sest kaasavõetud viimase banaani ja 1,5 amstükki olin ennemalt ära söönud. Pidin vägisi riidesse ajama ja poodi otsima minema. Kuna, jah, olin nüüd linnajaos, siis pidin hakkama enda jaoks uuesti ümbruskonda avastama.

Sain peatselt aru, et asun selle Local Marketi kõrval, kus Savario, see kes oli see kohaliku raha vend, oma äri peab! Nice :) Leidsin ka värkse puu- ja juurviljapoe ning isegi majapidamistarvete kaupluse, kuigi seda ei lähe mul seekord enam vaja, sest Vitol on elamises kõik vajalik olemas.

Teisel päeval magasin jälle lõunani ja siis hakkasin valmistuma Elianaga kohtumiseks. Soovisin teha natuke näksimist ja kostitada vahuveiniga, olin eelnevalt talle lubanud, et kui Itaaliasse tulen, et siis tähistame mu sünnipäeva. Ja tähistasimegi!

Taaskohtumist, sünnipäeva, põnevat siinviibimist ning armastuse ja tugeva tervise heaks ka võtsime. Kõige selle kõrvale sõime tühjaks salatitaldrikud ja maasikakausi! Seejärel otsustasime minna minu naabruses asuvale turule. Tuli välja, et mitte ainult Savario suur klassikaline turg ei asu minu korteri läheduses, vaid ka Eliana mehe igateisipäevane turg, kust saab ainult ehedat kraami ja väga ökona.

Mina ostsin turult mureleid ja värskeid mandleid- need viimased lõhnavad nagu Amaretto liköör on väga pehmed, nagu oleks tõesti eile puu otsast korjatud.

Lõpetuseks võin öelda, et magasin öösel taaskord sügavalt!

Kikoga Materasse!

Juba Materas viibimise aegu hakkasin koos Kirderanniku Koostöökogu juhi Ülle Maritsaga kokku panema novembrikuist Itaaliareisi. Jah, lugesite õigesti, minu blogi oli väga hea apetaiseriks olnud meie kohalikele Leader piirkonna inimestele, kelle seas on palju väikeettevõtjad nii turismi, põllumajanduse kui ka tootmise alal.

Saate ju aru, kui hea meel mul oli, saades sellist kirja:

From: Ülle Marits [mailto:ylle.marits@kirderannik.ee]
Sent: Tuesday, September 23, 2014 9:11 AM
To: terje@tertur.ee
Subject: Vs: kontaktid

Tere Terje,

Mu meelest on üldse vahva, et oled sattunud lähemalt tutvuma Itaalia kogukonnaga. Kõik kellega olen rääkinud, et kasutame nüüd Terje kogemused ja tutvused ära, leiavad, et see super hea mõte!

Lugesin Su blogi ja pean ütlema et see kant tundub niiii põnev :)

Meil on sügis alanud ja vihmavarjud on välja otsitud. Aga suve lõpp oligi liiga ilus, et see kõik tõene tunduks.

Tervitustega,

Ülle

Niimoodi saigi teoks 25 idavirulase õppereis Lõuna- Itaaliasse! Sõitsime ära 22. novembril ja tagasi 28. novembril! Tihe programm viis meid läbi Rooma ja Napoli ikka- ikka lõunapoole:
- Paestumisse, kus külastasime pühvlifarmi. Perekonna käes oli nii viljakasvatus, loomakasvatus kui ka mozarellajuustude valmistamine ja turustamine. Lisaks veel ka majutusasutus koos toitlustusega Väga äge!
- Materas oli muidugi südamlik kohtumine Elianaga! Mul oli nii hea meel, et need minu inimesed idavirust said ka osa sellest säravast noorest naisest! Viisin neid ka tema B&B L´ Albero di Eliana juurde, paraku sisse me ei saanud, sest Eliana ootas meid samal ajal juba Casa Neturalis.
    ¤ Viisin neid Casa Neturali, mis pakub kogukonnateenust, seal räägiti ka kohalikust rahast, mis on just itaalia väiketootjatele mõeldes loodud, et kaitsta nende toodangut ja püsimajäämist üldse suurte kaubanduskettide madalate hindade eest.
    ¤ Käisime ka taaskasutuse Officine Frida disainiateljees, nägime uuele elule aidatud rõivaid, mööblit kui ka kunsti.
    ¤ Samuti tegime sisseostud just õiglase kaubanduse poekeses (Fairtrade Shop) ning
    ¤ külastasime lõpuks kohalikku turgu Campo Libero`t, mis töötab ainult teisipäeviti, sest kõik kaupmehed on nö. hobikasvatajad ja muudel päevadel on nad hõivatud oma teiste töödega.
- Castellanetas külastasime seenekasvatust! See jättis tõeliselt vägeva mulje! Seal tehti samuti töö algusest peale ise, põhk saadi oma põllult, see kupatati teatud kuumuseni, pakendati kilesse ja istutati sinna sisse seeneeosed. Käisime ka laboris ja nägime, kuidas nad ise seenebaktereid kasvatasid! Lihtne põllutöö ja kõrgetasemeline teadus käivad käsikäes.
- Presicce lähedal nägime jällegi, kuidas Negro Valiani agenda all üks pere tootis oliivõli, omad oliivisalud, tootmine, pudeldamine, turustamine. Terve protsess perekonna käes. Üle antud isadelt poegadele. 
- Patu linnas, mis asub täiesti saapakontsa otsas, külastasime Terra Noscia agendat, kus üks pere andis tööd ümbruskonna inimestele, ostes kokku hooajalisi tooteid ja valmistas nendest siis nii soolaseid, vürtsikaid kui ka magusaid hoidiseid. Kogu asjaajamise mõte oli selles, et toodang on pärit max 50 km kauguselt, aga enamuses veelgi lähemalt. Samuti oli neil puhkekompleks, kus eelmise öö veetsime.
    ¤ teadmiseks veel, et selliseid puhketalusid on Itaalias lubatud vaid pidada nendel, kes tegelevad põllumajandusega! 
-

Elianalt mulle

Olen end diivaninurgas kerra tõmmanud, tekk on peal ja villased sokid on jalas.  Teki all on sarnaselt keras ka Miksu, minu valge armas kassike. Ilm on sombune ja hall, õues on vaid 3 kraadi sooja ja toas 20 kraadi- peaks vist minema kuuma teed tegema....

Filtreerisin siin Eliana kirju ja sattusin taas lugema ta 2. oktoobri e- saadetist, mis jõudis minuni Helsingi lennujaamas meie Tallinna lendu oodates. Seega polnud vist sel hetkel kojusaamise ootuses arusaamist, mida ma endast sinna kaugele, imelise linna särasilmse noore naise koju maha jätsin... 

Oh, kui soe hakkas neid ridu lugedes...  ajasin teki pealt ära.

From: Eliana viggiani [mailto:eli.viggiani@gmail.com]
Sent: Thursday, October 2, 2014 2:29 PM
To: Terje Rattur
Subject: Welcome back home!

Hello my dear,

how are you? Are you getting used to your estonian rithm and to come back to your life? I can't imagine how exciting it is!

Here i had such busy and exciting days! Yesterday (when I was still hangover after our estonian dinner with italian liqueurs eheheh) we finished all the signs and made everything ready for the photo shooting...I worked until midnight and today I woke up at 6:30.

My god, so exciting and I think that Francesca made amazing photos!

We followed lots of your tips and there was an atmosphere full of happiness and joy with my friends, I'm looking forward to show you the photos.

Ahhh and also I love so much the signs and the frames we did together.

I can't wait to show you so I just send some photos of them right now - sorry they are not great photos!

It's unbelievable but I still feel your presence in all these things that are going on and of course I think of you anytime I see your projects around...you left lots of beauty all around L'Albero!

I can't really stop to feel blessed for the amazing estonian eye I had here!!

Happy life, looking forward to seeing you again,

lots of love

Eliana

Oma emale ja teistele sugulastele väike tõlge ka: 

Tere, mu kallis, 

Kuidas sul läheb, kas oled harjumas oma eesti rütmiga? Ma ei suuda ette kujutada, kui erutav see võib olla!

Mul on siin olnud väga kiired ja põnevad päevad! Eile (millal mul oli pohmell peale meie eesti õhtusööki koos itaalia likööriga eheheh) me lõpetasime kõik sildid ja tegime ettevalmistusi fotosessiooniks... Ma töötasin kuni südaööni ja täna ärkasin kell 6:30. 

Oh, jumal, ma olin nii põnevil ja usun, et Francesca tegi imelisi fotosid!

Me järgisime palju sinu näpunäiteid ja lõime siin koos sõpradega rõõmu ja nautimise atmosfääri.

Ma ootan, et saaksin neid pilte Sulle näidata!

Ahhh, ja muidugi ma armastan nii väga neid silte ja raame, mis me koos tegime. 

Ma ei suuda oodata nende näitamist sulle, seega saadan ma mõned fotod kohe praegu- sorry, et need pole head pildid!

See on uskumatu, kuid ma siiani tunnen Su kohalolekut kõikides nendes asjades, mis me tegime ja muidugi ma mõtlen su peale iga kord, kui ma näen neid projekte enda ümber... sa jätsid palju ilu igale poole L´Albero´sse. 

Ma siiamaani tunnen end õnnistatuna selle imelise eesti silma eest, mida ma omasin siin!!

Soovin õnnelikku elu, ootan, et näen sind veel korra, 

palju armastust

Eliana

Lahkumisõhtusöök

Meie viimane õhtu Materas- kiirustasime Eliana juurde- olin tellinud Muhu Portselani Sabinalt kena käsitsimaalitud rukkililledega kruusi ja kausi, soovisin need enne restoraniminekut üle anda. Ootamatult sain ka mina kingituse- suur ökosõber, nagu ta on, pakkis ta minu jaoks jõupaberisse stiilse tekstiilist poekoti, mille oli soetanud Nadia käest, see oli see naine, kes omab kohaliku kauba ning õiglase kaubanduse poekest. Nüüd ei peaks ma idee järgi enam mitte ühtegi kilekotti poest ostma :)

Kingid vahetatud, suundusime restorani. Olime valinud selleks ühe parimatest- Le Botteghe ja peagi saatis kelner meid lauda. Lahusoldud napi nädala vältel oli väga palju meil kummalgi toimunud, seega juttu jätkus kauemaks ja jätkukohaks valisime Vicolo Cieco napsubaari.

Minu Erasmuskogemus sai väärikalt tähistatud, Ciao, Matera!

Veidi ka sellest, kus me selle napi nädala jooksul vahepeal käisime. Jah, Sitsiilia sai kiirmenetluse (26.- 30.09) korras avastatud- imeline väikelinn Acireale Etna jalamil, siis 2800 m kõrgusel Etnal vulkaaniservast sisse vaatamine. Räpane, ülerahvastatud kuid suursugune Palermo, ning armas kuurortlinn Cefalu, kuhu jäime ka teiseks ööks, tühistades järgmise õhtu broneeringu Lipari saarel.


 Soovitame kõigile Itaaliat! :)

Ciao!