Sisseelamine

Kill- koll, bimm- bomm, kill- koll, bimm- bomm, bomm- bomm- bomm!

Mis see nüüd lahti läks? Miks keegi mul kõrva ääres kelli helistab? Ja nii kõvasti, nagu väljuhääldist? Mis, kas see järgi ei jäägi?

Võttis veel mõne hetke, kui sain aru, et olen ju Itaalias ja see kõrvulukustav heli tuleb arvatavasti  läbi avatud akna. Vaatasin kella, see näitas seitse! Taarusin aknani, sulgesin selle ja lasin endal uuesti voodisse kukkuda. Magasin kella 13-ni! Palav, janu...

Lükkasin akna lahti ja alles siis avanes mulle pilt, kuhu ma sattunud olin. Nüüd ma saan omal nahal aru, et miks öeldakse: nagu öö ja päev. Kui öös on asju, siis päevas on tõde :)

Öösel saabudes tundusid need kõrvaltänavad nii kitsad ja pimedad. Selline tunne oli, nagu oleks kuhugi pärapõrgu toodud. Kuna saabumisaeg oli hiline, siis akendes enam eriti tulesid ei säranud ja selline getolikult kahtlane tunne tuli peale. Tegelikult oli aga kõik väga kaunis. Vaata ise!



Vasakul majaderivi, teekene mäkke, otse ees midagi vallikraavi sarnast ning paremal punastest tellistest ehitis, mille suhtes sain järgmisel täistunnil aru, et sealt see kõrvulukustav heli tulebki ja et tegemist on Chiesa di S. Rocco kirikuga.

Esimene päev oli antud mulle sisseelamiseks ja nii ma siis tutvusin päevavalges oma korteriga. Tuli välja, et mul on küll igas kaliibris puhastusvahendeid ja -lappe, kuid mul pole mitte ühtegi nõud, rääkimata pottidest- pannidest. Jumala õnn olin, et küsisin enne jõudmist Danilo käest (korteriomanik, minu võõrustaja Eliana vend), kas seal voodiriided ja käterätid on? Lubas siis teki ja padja muretseda, kuid muu tassisin seljas Eestist kaasa (tõele au andes, pole mul teki siiamaani kordagi vaja läinud).

Kuigi korteri üldmulje oli puhas, otsustasin siiski veidi koristada, tolmu pühikida ja põrandat pesta. Avastasin kappidest pudeli punase veiniga, paki vetsupaberit ja kruvikeeraja. Tundsin ennast nagu Pipi, kes mängis asjadeotsimismängu ja sai iga kord midagi leides totaalselt üllatatud. Lahe!

Vahepeal saatis Danilo kirja juhistega, kuidas kohalik kauplus, Supperemme, üles leida- nii ma siis tegin õhtupoole ka oma esimese poeskäigu. Nagu arvata on, võttis see poeskäik päris pikalt aega- kõik kaup ju võõras. Aga lahkusin siin 6 muna, 100 g Serrano singiga, 4 väikese karbi tuunikalaga, lisaks puuvilju ja vett 2 liitristes pudelites. Ahjaa, mõned ühekordsed nõud võtsin ka. Koju jõudnuna, tegin kohe pidusöögi.

Järgmine päev pidi tulema meie esimene koostööpäev Elianaga! Olin põnevust täis!