Kudumiskohvikus

Ükspäev tegime Sassi linnaosas suurema tiiru ja otsisime üles armsa kudumiskohviku. See on selline muuseumi ja kaupluse vahepealne asutus, kus on müügil lõngad ja muud kudumistarvikud, väljanäitusel erinevad kudumid- mis aegade jooksul tehtud ja mis olid moodsad aastakümneid tagasi- ning teisalt on müügis ka väga palju tänapäevast, kvaliteetset ja maitsekat kaupa.

Omanikeks pensionieas vanapaar, kusjuures mees rääkis väga head inglise keelt, ta silmad särasid sajaga oma kohakesest rääkides, naisuke muudkui aga noogutas rõõmsalt kaasa.

Mees oli terve elu tegelenud majade värvijana. Naine (Angela Ramundo- temanimeline on ka nende äri) on töötanud varasemalt kudumistöökojas ning saanud sealt vajalikud tehnikad ja oskuse. Arvata on, et ta on lasknud seega terve elu oma näppudel kärmelt käia. Tema varraste alt on tulnud arvatavasti tuhandete kilomeetrite viisi kudumeid, heegeldisi ja muid lõngast valmistatud tooteid. Mehe hobi on näiteks kangastelgedel lõngast vaipu kududa.

Ja lisaks niisama silmailule ja poodlemisele korraldavad nad sealsamas kaupluse tagaotsas kudumisklubisid nii kohalikele kui ka linna külalistele. Näiteks Eliana oskab küll heegeldada, kuid kudumine on tema jaoks täielik maagia. Õpetasin talle patentkudet (ta soovib isekootud mütsi talveks), kuid peale mõningast pusimist tõstis ta käed püsti ja ütles, et tema seda maagiat valdama ei hakka :)

Ja nii see armas vanapaar oma päevi õhtusse veeretab, proua kätel nobedasti käia lastes, härra sirge seljaga külalisi giidimas. Ja põhiline, tema säravad silmad, mis vaataks sust otsekui läbi. Nad läksid mulle väga südamesse...

Ja asub see imearmas ning tõeliselt särasilmse vanapaariga  kohvikuke just täpselt siin: Hakkad keskväljakult minema, lähed, lähed, siis pöörad ümber mitme nurga paremale ja vasakule.... NING oledki kohal :D