Koduloom

Eile õhtul avastasin ma oma vannitoa seinalt ühe kavalpea. Arvates, et kui end ei liiguta grammigi, ma ei märka teda. Ha- haaa: valearvestus! Nägin ikka küll ja kiirreageerides tõin kõrvaltoast fotoaparaadi. Algul pildistasin teda kaugelt, kartes, et lähemale minnes paneb ta koha plagama, kuid võta näpust. Poseeris kenasti hoopiski. Lõpuks julgesin kaamera päris ligi panna ja sain välguga hämaras vannitoas väga kena pilti. Tal silm ka ei pilkunud selle peale.

Panin talle nimeks Pedro just nende tumedate jultunud silmade pärast. Niikuinii on kohalik kutt. Kes teab, kui kaua ta mind juba on kusagilt lae alt on piilunud...

Kuna mul oli üks põnev töö parasjagu arvutis käsil, siis lasin tal veel seal veits olla. Enne magamaminekut võtsin aga paberkoti ja püüdsin ta õrnalt- õrnalt sinna sisse. Komandeerisin ta kenasti uksetagusesse puusakõrgusesse puupotti (meil on lilled pottides, aga neil siin on puud), tegin talle lehva- lehva ja jätsin ta oma sisalikutegusid tegema.

Loodan, et järgmine kord ta koputab, kui taas tuppa- minu vannitoaseinale tahab ;)