Rannas!

No lõpuks ometi rannas! Ligi 2 kuud soojal maal ja mitte kordagi rannas ega mere ääres olla on ikka päris kurb :) Kuid eile õhtul  sain Elianalt kirja:

-----Original Message-----
From: eli.viggiani [mailto:eli.viggiani@gmail.com]
Sent: Sunday, September 21, 2014 10:31 PM
To: terje@tertur.ee
Subject: Seaside...

Hi beaufutiful,

Tomorrow i go to the seaside at about 10, i'll be back by 1.

Do you want to join?

Eliana

Noh, piltlikult öeldes, ma hüppasin ikka mitu korda korralikult selle peale lakke :)  Ning selle kõige juures oli "püha ürituse" jaoks kell 8 ärkamine kukepea tavalise 11- 12 asemel ;)

Eliana teadis salateed Metaponto (vaata allpool kaarti) salarannale, kus polnud peale meie hingelistki (hiljem saime muidugi teada, et me ei ujunud ja ei päevitanud seal siiski päris üksinda)... 

Kui olime oma linad liivale laotanud ja sain esimesed minutid silmad kinni sooja päikese käes lesida, siis kujutasin oma mõttemullis piltlikult ette, et oleme oma päevituslindega kui 2 hinnalipikut Itaalia saapa talla all. Vasakul pool paistiski saapakonts (Puglia maakond). 

Päike oli kuum ja mõnus tuuleke hoidis meid ülekuumenemise eest. Vesi oli soe ja soolane. Puhas ning läbipaistev. Rand oli suuri teokarpe täis- nüüd ilutseb neist 8 tükki ka minu riiulil. Eliana naeris, et talle need ei meeldi- need ju nii tavalised! 

"Tavalised! Kas Sa oled aru kaotanud?" ei uskunud mina oma kõrvu. 

"Vot Sitsiilia rannad on kauneid teokarpe täis, too mulle sealt mõni kaasa, kui tulete, " palus ta. 

Jah, tõsilugu, neljapäeval jõuab siia Jaanus (ei jaksa ära oodata) ja siis suundume viieks päevaks Sitsiiliat avastama. Nüüd on vähemalt teokarpide teemal teada, mida sealt eest oodata. 

Läksime ujuma ja lasime soolasel veel oma keha hõljutada. Rääkisin talle seal lainete vahel, et meil Eestis on üks järv nii suur nagu meri. Ja see pole soolane. Nüüd oli tema kord oma kõrvu mitte uskuda, sest kõik veekogud olid tema teadvuses peale jõgede soolased. Rääkisin ka siis ka meie merest, mis on 2 x vähemsoolane kui nende oma. Ja suvi ilma veekogu ja rannata on eestlaste meelest päris kurb. 

Rannale tulles aga leidsime ühe lillaka läbipaistva tegelase. Oli ta nüüd millimallikas või meduus või hoopis midagi kolmandat, mine võta sa kinni. Mina veetsin järgnevad 10 minutit upakil vees teda pildistades ja filmides.  



Järgmised kümmekond minutit muretsedes, et kuum päike kuivatab ta ära. Siis järgnes päästeoperatsioon "Kaks toigast"- see tähendas seda, et läksime tõime kõrvalasuva langenud puu juurest kaks toigast ja proovisime teada merre tagasi saada. Saimegi. Kuid siis nägime, et üks tema külg on rebenenud ja ta loksus abitult taas rannale. Rohkem me tema abistamiseks midagi teha ei saanud. Natuke kohe kurb oli...

"Kas tead, et Eesti on nii väike kui 2 Sitsiiliat kokku panna," küsisin mina, kissitades ta reaktsiooni tabada tahtes päikeses silmi. Ja ma ei pidanud pettuma:
"Really?", küsis ta suurisilmi ja tabasin seal väikese kahtlusenoodi.
"Relly, really! Ja kui Sitsiilias elab 5 miljonit inimest, siis 2 x suuremas Eestis ainult 1,3 miljonit," oskasin ma edasi uhkustada. 
"Ooo, teil on siis palju vaba ruumi seal? Veab teil!", nentis see mustade silmade ja mustlashingega tüdruk. 
"Terje, ma kindlasti tulen 2 aasta perspektiivis Eestisse! Tahan saunas käia ja seda magedat järve näha," sõnas ta veendunuma näoga, kui kunagi varem. 

Mingil põhjusel meenutas ta mulle sel hetkel Pipit.